ATV ja Enduro matkarajad Tagasi

Lp Kliendid

Et ATV ja Enduro sõit muuta veel põnevamaks ja adrenaliinirikkamaks soovitab Velt Motocenter tutvuda järgnevate radadega. Oodatud on kõik, kes naudivad üle kõige off-road motosporti ning looduses olemist. 

* Aravete krossirada http://aravetekrossirada.edicy.co/et
   Lisainfo: Maria 5104171, Tuljo 5197975
   Raja kasutus 10.- eur

Aravetel Sääsküla krossiraja ümbruses on 6 km enduurorada maastikusõidu fännidele, oodatud ATV-d ja enduurotsiklid. Aravete krossirajal ootab sind sõitma 1500 meetrit liivasegust pinnast erinevate kõrgustega hüpete ja 12 kurviga. Rada asetseb kunagises Aniste karjääris, kus silmailu pakub ümbritsev mets, metsa taga Sääsküla oja ja rajaäärsed tiigikesed, kus suvisel ajal saab pärast sõitu ka kümmelda. Krossiraja ümber metsas kulgeb aga samuti tõusude ja langustega erineval pinnasel - liiv, savi, muld, turvas, kiviklibu jne - kestvussõidu/endurorada, kus oma oskusi proovile panna ning võimekust testida. Rajal on lubatud sõita vaid eelneval kokkuleppel, sest osa kestvussõidurajast kattub krossirajaga.

* Vasalemma karjäär https://www.youtube.com/watch?v=zEFSshQLyRY

* Vanaõue Puhkekeskuse ATV rajad  Vanaõue Puhkekeskus koostöös Velt Motocentriga

Samuti on Keskkonnaministeerium alustanud kampaaniat, milles tutvustatake ATV-juhtidele looduses liikumise võimalusi.

"Maastikusõidukid tekitavad maaomanikes pahameelt", "Keskkonda ei riku mitte ATV, vaid mees selle roolis" või "Maasturid rikuvad rahvuspargi luiteid" on vaid mõned uudispealkirjad ajakirjandusest, mida pidevalt näha võib.  ATV-d on muutunud viimastel aastatel populaarseteks hobisõidukiteks ning nii palju kui neist on sõitjatele rõõmu, võivad need kahju teha ka meie looduskeskkonnale. Vajadus juhte selles vallas harida on üsna ilmne.


Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud kampaania  looduses liikumise reeglite tutvustamiseks on Velt Motocentris kohapeal olemas infovoldikud liiklejatele ning veebileht www.envir.ee/atv, kus sama info on välja toodud veelgi täpsemalt. Ühtlasi on veebilehel toodud rajad ATV-ga sõitmiseks.
Hea läbipääsuvõime ja väikesemõõdulise maastikusõidukiga (ATV) kipuvad omanikud sõitma ka seal, kuhu muidu liiklema ei pääse. Kuid nii kahjustatakse taimkatet, mille taastumine võib aega võtta isegi aastakümneid. ATV-ga sõitja peab teadma, et selle sõidukiga looduses liikumiseks kehtivad piirangud, mida tuleb arvestada, kui ei taheta seadusega vastuollu minna. Piirangud kehtivad loomulikult ka teistele masinatele: džiipidele, enduro- või krossiratastele, jettidele, mootorsaanidele.
Sõidukitega looduses sõitmist reguleerivad looduskaitseseadus ja liiklusseadus. Maastikusõidukite liiklemisele maastikul sätestab lisaks nõuded ka maastikusõidukite liiklemise eeskiri. Seda ennekõike looduse kaitseks, et hoida alles meie  metsad, sood, rabad ja luited ning mitte kahjustada loomade ja lindude elupaiku.

Ole looduse sõber, liikle targalt !
Keskkonnaministeerium koostöös Velt Motocentriga.

Sõidukohad: www.atv.envir.ee
ATV matkad: www.atv.envir.ee
Õigusaktid: www.atv.envir.ee
Sanktsioonid: www.atv.envir.ee

Registreerimine ja looduses liikumine

Liikluseaduse tähenduses on maastikusõiduk mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk ja mis kuulub registreerimisele majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud korras (vt MS2-kategooria). Samas on võimalik ATV-d sõltuvalt liigist ja kasutamise viisist registreerida ka mootorsõidukina (vt T5-kategooria ratastraktor ja L7e-kategooria neljarattaline sõiduk).
Maastikusõidukite liiklemise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus. Looduskaitseseadus keelab maastikusõidukiga sõita sihtkaitse- ja piiranguvööndis, kaitsealal on lubatud maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Kohalikul omavalitsusel on õigus maastikusõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil.

Maastikusõiduki  registreerimine

Registreerimisele kuuluvate maastikusõidukite loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Et ATV-d saab registreerida mitmeti sõltuvalt sõiduki kasutamise otstarbest, siis tuleks enne sõiduki ostmist läbi mõelda, kus sellega sõita soovitakse.
Ratasmaastikusõiduk (MS2-kategooria) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ettenähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastiksõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks. Ratasmaastikusõiduki juhtimiseks nõutakse mis tahes kategooria mootorsõiduki juhiluba (ei sobi mopeedijuhiluba) ja sellise sõidukiga ei või sõita teel (v.a tee ületamiseks). Nõutav on lähi- ja tagatuli (-tuled) ning vähemalt üks helkur ees, taga ja mõlemal küljel. Kiivrit peab juht kandma juhul, kui sõiduki valmistaja on seda ette näinud.
T5 kategooria ratastraktor on  ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h. Ratastraktorina registreeritud ATV juhtimiseks nõutakse B-kategooria või ratastraktori juhiluba, sõidukiga võib sõita ka maanteel maksimumkiirusega 50 km/h. Sõidukil peavad olema maanteesõiduki valgustusseadmed (kaugtuled pole nõutud). Enne sõiduki registreerimist tuleb käia tehnoülevaatusel. Uue sõiduki järgmine korraline ülevaatus toimub hiljemalt kahe aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus aga kord aastas.
L7e  -  neljarattaline sõiduk, mille tühimass, eletrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kw. Selline sõiduk loetakse kolmerattaliseks mootorrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded.
L7e kategooria sõidukina registreeritud ATV juhtimiseks nõutakse B-kategooria juhiluba. Sõidukil peavad olema tüübikinnitus (EÜ),  kiirusemõõdik, maanteesõiduki valgustusseadmed. Uue ATV korraline tehnoülevaatus toimub hiljemalt kolme aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus iga kahe aasta järel. Juht peab kandma kiivrit.
Looduskaitseseadus sätestab, et maastikul võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maavaldaja loal ehk kaitsealadel kaitseala valitseja nõusolekul ja eramaa puhul maaomaniku või -valdaja loal. Oma krundil (kui tegemist ei ole piiranguvööndiga) või kinnisel rajal maastikumasinaga sõiduks piiranguid ei ole.
Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine. Sihtkaitse- ja piiranguvööndis on keelatud väljaspool teid sõidukiga, maastikusõidukiga või mootoriga ujuvvahenditega sõitmine.
Erandina võib väljaspool teid mootor- või maastikusõidukiga sõita haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndis juhul, kui see on vajalik metsa- või põllumajandustöödeks, samuti järelevalve- ja päästetöödeks.
Looduskaitseseadus kehtestab ka rannal või kaldal piiranguvööndi, mille laius sõltub veekogu suurusest:

  • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
  • üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 100 meetrit;
  • allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit. Veekogude suuruse kohta saab infot avalike veekogude nimestikust.

Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, v. a juhul, kui see on vajalik haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, metsa- või põllumajandustöödeks, samuti järelevalve- ja päästetöödeks.
Kohalikul omavalitsusel on õigus maastikusõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil. Palun jälgige vastavaid silte ja liiklusmärke.
Kõiki õigusi ja kohustusi laiemalt, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igameheõiguseks.